Alustamine
- Kas alustamiseks on mulle vaja kohe spetsiaalset triali ratast?
- Kas ostetakse complete ratas või komplekteeritakse ratas erinevatest juppidest ise?
- Kust ma triali ratast osta saan?
Üldiselt rataste kohta
- Miks sul sadulat ei ole?
- Miks su ratas nii kerge on?
- Miks su velgedes/pöidades augud on?
- Miks sul nii lai lenks on?
Langedes detailidesse
Juppide sobivus
K: Miks sul sadulat ei ole?
V: Sadul vähendab liikumisruumi paljudel liigutustel (sidehop, touch-up jne) ning on lisaraskuseks. Pealegi ei ole trialiratas mõeldud pikkade maade läbimiseks ja tegelikult harjub väga kiiresti ära. Trialiratastel on varustus viidud võimalikult minimaalseks, et kaalupealt säästa ning oleks vähem asju mida lõhkuda. Seega puuduvad ka tavaliselt helkurid, käiguvahetajad, porilauad, spidomeetrid, signaalkellad jne(kõik ilma milleta on võimalik rattal manöövreid edukalt sooritada).
Üles
K: Miks su ratas nii kerge on?
V: Trialiratas ei ole alati kerge. Tavaliselt valib sõitja endale juppide valides sobiva kaalu/vastupidavuse suhte. Ratast ei ole võimalik ülikergeks teha ja samaaegselt ülitugevaks jätta. Trialirataste kaal ei ole midagi erilist ja tõenäoliselt ei ole kõik jupid magneesiumist ega titaaniumist, enamjaolt ikkagi alumiiniumist. Trialiratas võib kaaluda umbes 8...12kg vahemikus. Tavaliselt mida raskem, seda tugevam (;. 0,5kg võit kaalus ei anna sulle kindlasti mitte +20cm kõrgusele juurde. Pigem jääb see kõrgusevõit mingi alla 5cm. Võistlusrataste puhul ei olegi panustatud kaalule, et sa üksikut elementi suudaks kindlamini läbida, vaid selleks, et sul raske sectioni lõpuks käed küljest ära ei kukuks. Muidugi võib kuskil see lisa sentimeeter olla väga määrav ja selleks mõni mees akutrelliga nii hoogu ongi läinud. See ei tähenda aga seda, et sa 0,5kg kergema rattaga kohe +20cm sidehoppi teed. Pigem otsi vastust sellest, mida sa enne seda särtsakat trenni sõid.
See ratas jääb vastupidavuse/kaalu suhtes umbes keskele. Ratas on varustatud tugevate juppidega, aga samas on kaalu täpselt nii palju alla aetud, et vastupidavust säilitada.
Taolised rattad paiknevad raskuselt 9 kilo ja vähema juures, ning on mõeldud võistlusteks. Nagu näha siis on hakatud kaalu maha võtma ka kohtadest, mis võivad nõrgestada ratta tugevust. Soovitame alustajatel kindlasti oma rattaid mitte puurida, seda kaaluvahet mis puurimisega saavutatud on tunnevad ainult sõitjad, kes on oma võimed viimsete piirideni lükanud.
Üles
K: Miks su velgedes/pöidades augud on?
V: Tegemist ei ole mingite õhuaukudega. Velgi on puuritud kaalu vähendamiseks. Velgede puurimine ei anna juurde mittemingisugust kiirust ega paremat hüppevõimet. Puuritakse laiemaid velgi, kuna siis on võimalik ka vastupidavusest midagi alles jätta. Liiga suured augud võivad ostutuda hävitavaks. Tavaliselt ei puurita velgede külgseinu kui kasutatakse veljepidureid, kuid on olnud ka juhuseid kui nii on tehtud. Tavaliselt piirdutakse ümarate aukudega velje pealispinnal, mis ei ole laiemad kui pool velje laiust. Osa ketaspiduri kasutajad puurivad ka külgseinu.
Üles
K: Miks sul nii lai lenks on?
V: Laiem lenks aitab paremini hoida tasakaalu. Kõige levinum lenksu laius on 74cm, kuid kasutatakse ka 72,75 ja teisi. Haruldased on lenksud mis on 78cm laiad, ning laiemaid ei kasutata. Kitsaste õlgade inimestel on sobivam lühem lenks.
Üles
K: Misasi on rockring/bashring ning bashplate?
V: Rockring/bashring on keti/esihammasratta kaitse. On olemas igasuguse kuju ja suurusega ning osad katavad ära ainult teatud osa - selliseid kasutatakse juhul kui sõitja maandub ainult sellele osale. Liiga õhukesest või vedelast materjalist rockringi on väga kerge 'bashides'(rockringile maandudes) ära painutada või lõhkuda. Samuti kui diameeter on liiga võike on ikkagi võimalik ketti või hammasratast rikkuda. Osad võistlussõitjad ei kasuta rockringi, et kaalus võita, kuid kaotavad jällegi vastupidavuses. Liiga paksu rockringi kasutades võib juhtuda, et vändad või hammasrattad ei mahu enam ära.
Rockringi äramahtumiseks on tehtud vända jaoks kraav.
Ühe jala rockring.
Bashplate on samal eesmärgil kasutatav kaitse, kuid on plaat mis käib kruvidega raami alla. Enamasti kasutusel ainult modidel.
Üles
K: Misasi on booster?
V: Booster käib piduri külge, et vähendada paindumist ning kaitsta pidurit löökide eest. Boosteri kasutamisel soovitakse saada jäigemat piduritunnetust. Boosterid on jagunevad V-piduri ja hüdraulilise veljepidruri jaoks (üldiselt öeldakse Magura, kuid hiljuti on tulnud ka teised konkurendid oma piduriga välja. nt 'Dengura'). Hüdraulilise veljepiduri boosterid jagunevad: 2 ja 4 bolt olevalt kinnitusest. On olemas ka raamidele sisse ehitatud 'boostereid', mis on keevitatud piduri kinnitustest ülespoole või nende alla. Sellisel juhul öeldakse sisseehitatud boosteri kohta ka lihtsalt raami tugevdus vms. On olemas ka selliseid hüdraulilisele veljepiduri boostereid mis on 'mountidega' koos, kuid on need on haruldased ning ei sobi iga raamiga.
Hüdraulilise veljepiduri 2-polt booster.
Hüdraulilise veljepiduri 4-polt booster
Raami sisseehitatud booster/tugevdus
V-piduri booster.
Üles
K: Mu raamil on ainult 4-bolt pidurikinnitus. Kas ma saan V-Pidurit kasutada?
V: Jah, selleks on vaja kasutada adapterit.
Üles
K: Mul on ainult V-piduri kinnitus. Kas ma saan Magurat panna?
V: Jah, kuid selleks on vaja adaptereid. Need on tavaliselt Maguraga ostes kaasas. Dengurat ei saa panna.
Üles
K: Kust ma triali ratast osta saan?
V: Enamasti eesti rattapoodidest sa ei triali rattaid ega komponente ei leia, kuid siin foorumis on müügil väga korralikke rattaid mõistliku hinnaga. Täiesti uut ratast soovides tuleks see tellida välismaalt(rattapoodide lingid on esilehel vasakul olemas) kahjuks.
Üles
K: Kas ostetakse complete ratas või komplekteeritakse ratas erinevatest juppidest ise?
V: Üldiselt kogenud sõitjatel on juba välja kujunenud enda eelistused ja nende "unistuste ratas" koosneb mitme triali brändi toodetud komponentidest.
Üles
K: Kas alustamiseks on mulle vaja kohe spetsiaalset triali ratast?
V: Esimesed sammud trialimaailmas saab teha täiesti tavalise mägi- või linnajalgrattaga. Kui oled juba kuu või paar sõitnud, siis on sul kujunenud ka arusaam, mida ala endast kujutab ja millised variatsioonid sulle kõige paremini sobivad - kas street, comp, natural jne...
Üles
.